2015. aastal koostas ÜRO plaani, et tagada rahu ja heaolu kõigile ja kõikjal nii, et see ei mõjutaks tulevaste põlvkondade võimalusi samade võimaluste kasutamiseks. See kava võttis kuju säästva arengu tegevuskavas 2030, mis koosneb 17 säästva arengu eesmärgist ja 169 sellega seotud eesmärgist, mis põhinevad viiel P-l (People, Planet, Prosperity, Peace, Partnership), mis käsitlevad paljusid sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja poliitilisi küsimusi, nagu vaesuse kaotamine, tervishoiu ja hariduse parandamine, ebavõrdsuse vähendamine, hea valitsemistava, ülemaailmne partnerlus jne. Kõik ÜRO liikmesriigid nõustusid nende eesmärkidega ja kohustusid neid 2030. aastaks saavutama, mille hulgas on väga oluline SDG number 5, sooline võrdõiguslikkus.

Sooline võrdõiguslikkus on oluline komponent, mida võib leida mitmete teiste valdkondade kokkupuutepunktis, mistõttu seda on selgesõnaliselt mainitud veel kümnes SDG-s. Vaadates, kui hästi me praegu seda teemat haldame, näeme mõningaid ebameeldivaid tulemusi: “Praeguse edusammude tempo juures võib kuluda veel 286 aastat, et kaotada diskrimineerivad seadused ja kõrvaldada naiste ja tüdrukute õiguskaitses valitsevad lüngad”, “iga kolmas juht/ülem on naine, praeguse muutuste tempo juures ei saavutata pariteeti veel 140 aasta jooksul”, “naised täidavad maailmas vaid 2 töökohta 10st teaduse, inseneri- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” ja loetelu võib jätkata.(1)

Hetkel ei ole ükski ELi liikmesriikidest saavutanud SDG 5 ja kumbki neist ei ole graafikus selle saavutamiseks 2030. aastaks, nagu on märgitud Euroopa säästva arengu aruandes 2022.(2) Nagu näeme, läheb olukord sujuvalt ja isegi selle teabe valguses on SDG number 5 endiselt üks kolmest kõige vähem rahastatud SDG-st maailmas, nagu Euroopa Komisjon ise on öelnud(3) .

Mõnda tänapäeva ühiskonnas esinevat soolist ebavõrdsust on lihtsam märgata ja seega ära tunda ning sellega tegeleda, näiteks diskrimineerivad seadused teatud riikides, kuid mõned on meie ühiskonnas nii sügavalt juurdunud, et mõned on kuulnud, et neid isegi märgata. Sellised on näiteks traditsioonilised soorollid, mis mõjutavad mõlemat sugupoolt mitte ainult psühholoogiliselt, vaid ka majanduslikult. Näiteks leidis ÜRO, et “enne 2020. aastat tegid naised maailmas keskmiselt umbes kolm korda rohkem tasustamata tööd kui mehed”, mis oli enamasti seotud kodutööde ja laste või eakate või puudega pereliikmete eest hoolitsemisega(4) . See probleem ainult suurenes pärast pandeemia puhkemist ja nagu näitavad olemasolevad andmed, “60 protsenti riikidest ja territooriumidest ei võtnud mingeid meetmeid selle tüve leevendamiseks”(5) .

Sellised ülesanded on ajalooliselt olnud peamiselt naiste kanda, nii et isegi tänapäeval ei tundu need enamikus riikides kohatu olevat, mis muudab selle probleemi lahendamise veelgi raskemaks ja avalikkuse harimise vajalikuks. Seetõttu ei ole meie praegune tegevus piisav, et saavutada eesmärke, mis on esitatud tegevuskavas 2030, sest lisaks rahaliste vahendite puudumisele on sageli puudu ka poliitiline tahe. See viimane takistus on midagi, millega iga demokraatliku riigi kodanikud saavad aidata tegeleda, selgelt väljendatud huvi soolise võrdõiguslikkuse teemade ja kohaliku tegevuse vastu on midagi, mis võib mõjutada poliitilist arvamust, ning rohkem naisi või mis tahes soost kandidaate, kes lubavad edendada soolist võrdõiguslikkust, on midagi, mis on mitte ainult teostatav, vaid ka hädavajalik, kui me tahame kunagi saavutada seda, mida me säästva arengu eesmärkide kaudu ette võtsime.

Selles mõttes pakub Erasmus+ KA2 algatus GaminGEE vahendeid soolise võrdõiguslikkuse alase varajase hariduse integreeriva mudeli edendamiseks, mida saab kasutada soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks kooli ja perekonna kontekstis. Projektipartnerid koostasid õppeplatvormi, mis on täis vabalt kättesaadavaid materjale, mis aitavad peredel ja pedagoogidel läheneda olulistele teemadele, mis on tugevalt seotud võrdõiguslikkuse ideega, nagu inimlikud väärtused, sooline mitmekesisus ja sooline väljendusviis, seksuaaltervis, sooline vägivald jne. Ressursid on kättesaadavad projekti raames välja töötatud õppeplatvormil.

Projekti eesmärgid on järgmised:

  • Anda pedagoogidele ja peredele tõhusaid vahendeid, mida nad saavad kasutada koos oma lastega, et tõsta teadlikkust seksuaalsuse ja kiindumuste suhtes kohaldatavatest väärtustest, nagu sooline võrdõiguslikkus, vastastikune austus, vastastikune hoolivus, enesehooldus, konsensus ja nõusolek, seksuaalne mitmekesisus jne;
  • Teismeliste tervisliku seksuaal- ja afektiivse käitumise arendamine;
  • Seksuaalvägivalla (seksuaalne ahistamine, vägistamine, mittesugupoolne käitumine jne) ja noorte seas esinevate kallutatud soorollide ennetamine, mis on valdav osa soolisest seksuaalvägivallast;
  • Seksuaalvähemuste vastu suunatud kiusamise ja vägivalla ennetamine ning selliste käitumisviiside edendamine, mis käsitlevad mitmekesisust kui erilist võimalust kasvamiseks.

Need eesmärgid on kõik kooskõlas säästva arengu eesmärgi 5.2 eesmärgiga 5 (kaotada kõik naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vormid avalikus ja erasfääris), eesmärgiga 5.6 (tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ja reproduktiivõigustele ning eesmärgiga 5.b (tõhustada soodsa tehnoloogia, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, et edendada naiste mõjuvõimu suurendamist). Lisaks nende eesmärkide katmisele läheb projekt veel ühe sammu võrra kaugemale ja hõlmab ka teisi sugusid ning tegeleb ka sooliste ja seksuaalsete vähemuste probleemidega. Kuigi need võivad tunduda kõikehõlmavad, on säästva arengu eesmärgid ebatäielikud, sest nad ei käsitle selgelt ja ühemõtteliselt LGBTQ+ vähemuse vajadusi, kuigi ka naised moodustavad selgelt märkimisväärse osa neist ning me ei saa lõpetada naiste diskrimineerimist, kuni me ei lõpeta kõiki diskrimineerimise vorme.

Seetõttu ei ole selle projekti eesmärk mitte ainult laste, vaid ka lapsevanemate ja kasvatajate endi harimine. Maailmas on vaja rohkem selliseid projekte, nii et me loodame, et see on vaid esimene samm, millele järgneb veel palju teisi.

Ressursid

(1) ÜRO “Progress On The Sustainable Development Goals The Gender Snapshot 2022“.

(2) Euroopa Komisjon “Euroopa säästva arengu aruanne 2022“.

(3) Euroopa Komisjon “Üheskoos soolise võrdõiguslikkuse suunas” (Brüssel, 2020), lk 5.

(4) UN Women “Selgitus: Säästva arengu eesmärk 5“.

(5) Ibid.