2015. aastal tuli ÜRO välja plaaniga tagada kõigile rahu ja õitseng kõikjal viisil, mis ei mõjuta tulevaste põlvkondade võimalusi neid samu võimalusi nautida. See plaan töötatud välja säästva arengu tegevuskavas 2030, mis koosneb 17 säästva arengu eesmärgist (Agenda for Sustainable Development, SDG) ja 169 seotud eesmärgist, mis põhinevad 5 märksõnal (Inimesed, Planeet, Heaolu, Rahu, Partnerlus), mis tegelevad paljude sotsiaalsete, keskkonna- ja poliitiliste küsimustega, nagu vaesuse kaotamine, tervishoiu ja hariduse parandamine, ebavõrdsuse vähendamine, hea valitsemistava, globaalsed partnerlussuhted jne. Kõik ÜRO liikmesriigid nõustusid nende eesmärkidega ja võtsid kohustuse need 2030. aastaks ellu viia, millest üks väga oluline, SDG number 5, on sooline võrdõiguslikkus.

Sugu on oluline komponent, mida võib leida mitme teise sektori ristumiskohas, seetõttu mainitakse seda selgesõnaliselt kümnes muus kestliku arengu eesmärgis. Hetkel ei tule me sellega hästi toime: „praeguse arengutempo juures võib kuluda veel 286 aastat, et kõrvaldada diskrimineerivad seadused ning kaotada naiste ja tüdrukute õiguskaitses valitsevad lüngad”, „1. iga 3 juht/juhendaja on naine, praeguse muutuste tempo juures ei saavutata võrdsust veel ka 140 aasta pärast”, „Naised on ainult kahel kümnest teaduse, inseneri ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ametikohal maailmas” ja nimekiri võib jätkuda.(1)

Hetkel ei ole ükski ELi liikmesriik 5. kestliku arengu eesmärki saavutanud ja kumbki neist ei ole õigel teel selle saavutamiseks aastaks 2030, nagu on öeldud Euroopa säästva arengu aruandes 2022.(2) Nagu näeme, kulgevad asjad aeglaselt ja isegi selle teabe valguses on SDG number 5 endiselt üks kolmest kõige vähem rahastatud kestliku arengu eesmärgist maailmas, nagu on väitnud Euroopa Komisjon ise.(3)

Mõnda tänapäeva ühiskonnas esinevat soolist ebavõrdsust on lihtsam märgata ning seetõttu ära tunda ja käsitleda, näiteks teatud riikide diskrimineerivad seadused, kuid mõned on meie ühiskonda väga sügavalt juurdunud. Sellised on traditsioonilised soorollid, mis mõjutavad mõlemat sugupoolt mitte ainult psühholoogiliselt, vaid ka majanduslikult. Näiteks leidis ÜRO, et „enne 2020. aastat tegid naised maailmas keskmiselt ligikaudu kolm korda rohkem tasustamata tööd kui mehed”, mis oli peamiselt seotud kodutööde ja laste või eakate või puudega pereliikmete eest hoolitsemisega.(4) See probleem süvenes pärast pandeemiat ja nagu näitavad olemasolevad andmed, „60 protsenti riikidest ja territooriumidest ei rakendanud selle pinge leevendamiseks mingeid meetmeid”.(5)

Sellised ülesanded langesid ajalooliselt peamiselt naistele, nii et ka tänapäeval ei tundu need enamikus riikides kohatud, mis muudab selle probleemi lahendamise veelgi keerulisemaks ja avalikkuse harimise hädavajalikuks. Seetõttu ei piisa meie praegusest tegevusest 2030. aasta Agendaga seatud eesmärkide saavutamiseks. Puudu pole mitte ainult rahalistest vahenditest, vaid enamasti ka poliitilisest tahtest. Iga demokraatliku riigi kodanikud saavad aidata selle viimase takistusega toime tulla, näidates üles selget huvi sooga seotud teemade vastu ja rakendades kohalikke meetmeid. Rohkema arvu naiste või mis tahes soost kandidaatide valimine, kes lubavad edendada soolist võrdõiguslikkust, on teostatav ja ka kohustuslik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

Selles mõttes pakub Erasmus+ KA2 algatus GaminGEE vahendeid soolise võrdõiguslikkuse varajase hariduse integreeriva mudeli edendamiseks, mida saab kasutada soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks koolis ja perekontekstis. Projekti partnerid koostasid õppeplatvormi, mis on täis vabalt ligipääsetavaid materjale, mis aitavad peredel ja õpetajatel läheneda olulistele teemadele, mis on tugevalt juurdunud võrdõiguslikkuse ideesse, nagu inimväärtused, sooline mitmekesisus ja sooline väljendus, seksuaaltervis, sooline vägivald jne. Ressurssidele pääseb ligi projekti raames välja töötatud õppeplatvormil.

Projekti eesmärgid on:

• Pedagoogidele ja peredele tõhusate ressursside pakkumine lastega töötamiseks, et tõsta teadlikkust seksi ja kiindumuste suhtes rakendatavatest väärtustest, nagu sooline võrdõiguslikkus, vastastikune austus, vastastikune hoolimine, enesest hoolimine, konsensus ja nõusolek, seksuaalne mitmekesisus jne;
• Tervisliku seksuaalse ja afektiivse käitumise arendamine teismelistel;
• Seksuaalse vägivalla (seksuaalne ahistamine, vägistamine, konsensuslik käitumine jne) ja kallutatud soorollide ennetamine noorte seas, mis on valdav enamus soopõhisest seksuaalvägivallast;
• Ennetada seksuaalvähemuste vastu suunatud kiusamist ja vägivalda ning edendada käitumist, mis käsitleb mitmekesisust kui erilist kasvuvõimalust.

Need eesmärgid on kõik kooskõlas kestliku arengu eesmärgi 5 eesmärgiga 5.2 (Kaotada kõigi naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivald avalikus ja erasfääris), eesmärgiga 5.6 (Tagada üldine juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning reproduktiivõigustele) ning eesmärgiga 5.b (Tõhustada võimaldava tehnoloogia, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist, et edendada naiste mõjuvõimu suurendamist). Lisaks nendele eesmärkidele läheb projekt sammu võrra kaugemale ja hõlmab teisi sugusid ning tegeleb ka soo- ja seksuaalvähemuste probleemidega. Ükskõik kui kõikehõlmavad need ka ei tunduks, on kestliku arengu eesmärgid puudulikud, kuna need ei käsitle selgelt ja ühemõtteliselt LGBTQ+ vähemuse vajadusi, kuigi ka naised moodustavad selgelt märkimisväärse osa neist ja me ei saa lõpetada naiste diskrimineerimist enne, kui lõpetame igasuguse diskrimineerimise.

Seetõttu on selle projekti eesmärk mitte ainult laste, vaid ka lastevanemate ja õpetajate harimine. Maailmas on vaja rohkem selliseid projekte, seega loodame, et see on alles esimene samm, millele järgneb palju rohkem.

Allikad

(1) United Nations „Progress On The Sustainable Development Goals The Gender Snapshot 2022”.

(2) European Commission “Europe Sustainable Development Report 2022“. 

(3) European Commission “Together Towards a Gender Equal World” (Brussels, 2020), p.5.

(4) UN Women „Explainer: Sustainable Development Goal 5”. 

(5) Ibid.