Meediarepresentatsioonil on oluline roll ühiskondlike soonormide kujundamisel, mõjutades soolise identiteediga seotud arusaamu ja käitumist. Meedia mängib paljude mõjutuste hulgas olulist rolli sooliste normide – ühiskondlike ootuste – kujundamisel ja tugevdamisel selle kohta, mida tähendab olla mees või naine. Erinevate meediavormide kaudu, alates televisioonist ja filmidest kuni reklaamide ja sotsiaalmeediateni, mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse kujutised oluliselt seda, kuidas inimesed ennast ja teisi tajuvad. Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas meedia kujutamine kujundab soonorme, tuues esile nii selle mõju kui ka käimasolevaid jõupingutusi nende normide vaidlustamiseks.

Meedia mõju soolistele normidele

Meedia on võimas vahend kultuuriliste narratiivide ja ühiskondlike ootuste kujundamisel. Uuringud näitavad, et meediakujundused tugevdavad sageli domineerivat ideoloogiat, mis kujutab mehi kõrgemate ja naisi alamatena. Selline hegemooniline kujutamine säilitab traditsioonilised soorollid, kus mehed on seotud tugevuse ja enesekindlusega, samas kui naised on seotud hoolitsemise ja allumatusega. (1) (2)

Geena Davise instituudi uuring “Sooline võrdõiguslikkus meedias” rõhutab seda punkti. Perekonnafilmide uuringus leidis instituut, et meesfiguuride arv ületab naisfiguuride arvu peaaegu 3:1 (3). Lisaks sellele on naistegelased tõenäolisemalt seksualiseeritud, neid kujutatakse sageli ebarealistlike kehatüüpidega ja nad on meespeategelaste aksessuaarid. Need kujutised kinnistavad ideed, et naise väärtus on seotud tema välimuse ja võimega toetada meessoost tegelasi, jäädvustades piiravaid soonorme (3).

Allikas: http://www.genderandeducation.com/resources-2/media-coverage/

 

Stereotüübid ja nende tagajärjed

Stereotüüpsed kujutised meedias võivad avaldada sügavat mõju üksikisiku uskumustele ja ühiskondlikele normidele. Lapsed ja noorukid, kes on oma identiteedi kujunemise protsessis, otsivad sageli meediast vihjeid, kuidas käituda ja mille poole püüelda. Uuringud näitavad, et kokkupuude nende kujutistega on seotud piiravate soorollide kinnistumisega, mis toob kaasa kahjulikke tagajärgi, nagu seksismi, ahistamise ja naistevastase vägivalla kasv.(3) Näiteks puutuvad naised reklaamis ja filmides sageli kokku hüperseksualiseeritud rollidega, mis võib kaasa aidata kehapildi probleemide ja vaimse tervise probleemide, sealhulgas söömishäirete ja ärevuse tekkimisele. (4)

Sümboolse hävitamise kontseptsioon toob esile, kuidas naiste alaesindatus meedias tugevdab arusaama, et nad on vähem tähtsad või vähem võimekad kui mehed. Selline alaesindatus mitte ainult ei moonuta avalikku arvamust, vaid piirab ka noorte tüdrukute jaoks kättesaadavaid eeskujusid, mis mõjutab nende püüdlusi ja enesehinnangut. (5)

Näiteks tüdrukud, kes puutuvad kokku meediaga, mis rõhutab ilu ja kodulisust, võivad neid omadusi pidada oma peamisteks omadusteks, mis toob kaasa madalama enesehinnangu ja väiksemad püüdlused sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika (STEM). Seevastu poisid, kes puutuvad kokku hüper-maskuliinsete kujutistega, võivad tunda survet, et nad peavad vastama agressiivsuse, emotsionaalse stoilisuse ja domineerimise ideaalidele. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) on märkinud, et need meediakujutlused aitavad kaasa sellistele probleemidele nagu toksiline maskuliinsus, millel võib olla kaugeleulatuv mõju nii üksikisiku käitumisele kui ka ühiskondlikele normidele (6).

Sotsiaalmeedia roll

Sotsiaalmeedia levik on soolise esindatuse maastikku veelgi keerulisemaks muutnud. Kuigi see pakub platvormi erinevatele häältele, jäädvustab see ka traditsioonilisi stereotüüpe. Jätkuvalt on levinud sisu, mis rõhutab füüsilist välimust ja seksualiseerimist, mõjutades noori vaatajaskondi ja tugevdades kahjulikke norme. Seevastu sotsiaalmeedia võib neid stereotüüpe ka vaidlustada, pakkudes alternatiivseid narratiive ja tutvustades sooliste identiteetide ja väljendusviiside laiemat spektrit.

Sellised liikumised nagu #MeToo ja #BodyPositivity on sotsiaalmeedias saavutanud märkimisväärset mõju, juhtides vestlusi soolise võrdõiguslikkuse ja esindatuse teemal. Need liikumised ei tõsta esile mitte ainult traditsioonilise meedia puudusi, vaid annavad ka üksikisikutele võimaluse nõuda täpsemat ja mitmekesisemat soolise võrdõiguslikkuse kujutamist. Ajakirjas Sexualities avaldatud uuringud rõhutavad, kuidas need liikumised on muutnud avalikku diskursust seksi, võimu ja soo üle, muutes sotsiaalmeedia kultuuriliste muutuste katalüsaatoriks (7).

Jätkuvad väljakutsed

Kuigi edusamme on tehtud, on endiselt märkimisväärseid probleeme tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel meedia esindatuse valdkonnas. Meelelahutustööstuses domineerivad endiselt meessoost loojad, mistõttu puuduvad mitmekülgsed perspektiivid lugude jutustamisel. Isegi kui erinevaid tegelasi kujutatakse, on nad sageli “sümboolsed”, kus nende kohalolek on pigem sümboolne kui sisuline, ilma sügavuse ja keerukuseta.
Oluliseks probleemiks on jätkuvalt ka soorollid reklaamis. Vaatamata mõningatele edusammudele tuginevad paljud reklaamid ikka veel vananenud soolistele stereotüüpidele. Ajakirjas Journal of Advertising Research avaldatud uuringus leiti, et mehi kujutatakse reklaamides sagedamini autoriteetsetes rollides, samas kui naisi näidatakse sageli kodustes oludes või ihaldusobjektidena (8). Need kujutised tugevdavad jätkuvalt kahjulikke soonorme, mis näitab, et veel on palju tööd teha.

Meediarepresentatsioon on oluline tegur sooliste normide ja ühiskondlike ootuste kujundamisel. Mõistes nende kujutiste mõju ja propageerides õiglasemaid kujutisi, saab ühiskond liikuda soolise võrdõiguslikkuse kaasavama mõistmise suunas, mis annab kõigile inimestele rohkem võimalusi. Jätkuv väljakutse seisneb meediapädevuse edendamises ja sellise sisu edendamises, mis kajastab inimeste kogemuste keerukust ja mitmekesisust. Soolise esindatuse tulevikku meedias kujundab tõenäoliselt jätkuv propageerimine ja meediatootmise jätkuv demokratiseerimine. Mida rohkem hääli vestlusse astub, seda enam on võimalik, et meedia kajastab kaasavamat ja õiglasemat arusaama soolisest võrdõiguslikkusest. Selle eesmärgi saavutamine nõuab siiski pidevaid jõupingutusi nii loojatelt, tarbijatelt kui ka kaitsjatelt.

Allikad:

  • (1) https://www.studysmarter.co.uk/explanations/social-studies/the-media/representation-of-gender-in-the-media/
  • (2) https://www.mediasupport.org/the-crucial-role-of-media-in-achieving-gender-equality/
  • (3) Geena Davis Institute on Gender in Media. (2019). “See Jane Report.” Retrieved from seejane.org
  • (4) Santoniccolo, Fabrizio, et al. “Gender and media representations: A review of the literature on gender stereotypes, objectification and sexualization.” International journal of environmental research and public health 20.10 (2023): 5770. https://eavi.eu/gender-representations-in-media/
  • (5) American Psychological Association. (2017). “The impact of media use and screen time on children, adolescents, and families.” Retrieved from apa.org
  • (6) Millard, J. W., Grant, P. R. (2006). “The Beauty Bias: Kas meediapiltide avalikustamine “ideaalsete” kehakujude kohta mõjutab naiste kehaga rahulolematust ja sallimatust ülekaaluliste isikute suhtes?” Journal of Social and Clinical Psychology, 25(5), 634-650. doi:10.1521/jscp.2006.25.5.634
  • (7) Eisend, M. (2019). “Gender Roles in Advertising: Measuring and Comparing Gender Stereotyping on Public and Private TV.” Journal of Advertising Research, 59(3), 285-295. doi:10.2501/JAR-2019-018