Meediarepresentatsioonil on oluline roll ühiskondlike soonormide kujundamisel, mõjutades soolise identiteediga seotud arusaamu ja käitumist. Meedial on paljude mõjude hulgas oluline roll soonormide – ühiskondlike ootuste – kujundamisel ja tugevdamisel selle kohta, mida tähendab olla mees või naine. Erinevate meediavormide kaudu, alates televisioonist ja filmidest kuni reklaamide ja sotsiaalmeediateni, mõjutavad soolise võrdõiguslikkuse kujutised oluliselt seda, kuidas inimesed ennast ja teisi tajuvad. Käesolevas artiklis uuritakse, kuidas meediakujundus kujundab soonorme, tuues esile nii selle mõju kui ka jätkuvaid jõupingutusi nende normide vaidlustamiseks. Meedia mõju soonormidele Meedia on võimas vahend kultuuriliste narratiivide ja ühiskondlike ootuste kujundamisel. Uuringud näitavad, et meediakujundused tugevdavad sageli domineerivat ideoloogiat, mis kujutab mehi kõrgemate ja naisi alamatena. Selline hegemooniline kujutamine säilitab traditsioonilised soorollid, kus mehi seostatakse tugevuse ja enesekindlusega, samas kui naised on seotud hoolitsemise ja allumatusega. (1) (2) Geena Davise instituudi (Geena Davis Institute on Gender in Media) uuringud rõhutavad seda punkti. Perekonnafilmide uuringus leidis instituut, et meestegelaste arv ületab naistegelaste arvu peaaegu 3:1 (3). Lisaks sellele on naistegelased tõenäolisemalt seksualiseeritud, neid kujutatakse sageli ebarealistlike kehatüüpidega ja nad on meespeategelaste aksessuaarid. Sellised kujutised tugevdavad ideed, et naise väärtus on seotud tema välimuse ja võimega toetada meestegelasi, jäädvustades piiravaid soonorme (3).

Allikas: http://www.genderandeducation.com/resources-2/media-coverage/

 Stereotüübid ja nende tagajärjed Stereotüüpsetel kujutistel meedias võib olla sügav mõju üksikisiku uskumustele ja ühiskondlikele normidele. Lapsed ja noorukid, kes on oma identiteedi kujunemise protsessis, otsivad sageli meediast vihjeid, kuidas käituda ja mille poole püüelda. Uuringud näitavad, et kokkupuude nende kujutistega on seotud piiravate soorollide kinnistumisega, mis toob kaasa kahjulikke tagajärgi, nagu seksismi, ahistamise ja naistevastase vägivalla kasv.(3) Näiteks puutuvad naised reklaamis ja filmides sageli kokku hüperseksualiseeritud rollidega, mis võib kaasa aidata kehapildi probleemide ja vaimse tervise probleemide, sealhulgas söömishäirete ja ärevuse tekkimisele. (4) Sümboolse hävitamise kontseptsioon toob esile, kuidas naiste alaesindatus meedias tugevdab arusaama, et nad on vähem tähtsad või vähem võimekad kui mehed. Selline alaesindatus mitte ainult ei moonuta avalikkuse arusaama, vaid piirab ka noorte tüdrukute jaoks kättesaadavaid rollimudeleid, mõjutades nende püüdlusi ja enesehinnangut. (5) Näiteks tüdrukud, kes puutuvad kokku meediaga, mis rõhutab ilu ja kodulisust, võivad neid omadusi peamiste omadustena omaks võtta, mis viib madalama enesehinnangu ja väiksemate püüdlusteni sellistes valdkondades nagu teadus, tehnoloogia, inseneriteadus ja matemaatika (STEM). Seevastu poisid, kes puutuvad kokku hüper-mehelike kujutistega, võivad tunda survet agressiivsuse, emotsionaalse stoilisuse ja domineerimise ideaalide järgimiseks. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) on märkinud, et sellised meediakujutlused aitavad kaasa sellistele probleemidele nagu toksiline mehelikkus, millel võib olla kaugeleulatuv mõju nii individuaalsele käitumisele kui ka ühiskondlikele normidele (6). Sotsiaalmeedia roll Sotsiaalmeedia levik on veelgi keerulisemaks muutnud soolise esindatuse maastikku. Kuigi see pakub platvormi erinevatele häältele, jäädvustab see ka traditsioonilisi stereotüüpe. Jätkuvalt on levinud sisu, mis rõhutab füüsilist välimust ja seksualiseerimist, mõjutades noori vaatajaskondi ja tugevdades kahjulikke norme. Seevastu sotsiaalmeedia võib neid stereotüüpe ka vaidlustada, pakkudes alternatiivseid narratiive ja tutvustades sooliste identiteetide ja väljendusviiside laiemat spektrit. Sellised liikumised nagu #MeToo ja #BodyPositivity on sotsiaalmeedias saavutanud märkimisväärset mõju, juhtides vestlusi soolise võrdõiguslikkuse ja esindatuse teemal. Need liikumised mitte ainult ei tõsta esile traditsioonilise meedia puudusi, vaid annavad inimestele ka võimaluse nõuda täpsemat ja mitmekesisemat soopildistust. Ajakirjas Sexualities avaldatud uuringud rõhutavad, kuidas need liikumised on muutnud avalikku diskursust soost, võimust ja soost, muutes sotsiaalmeedia kultuuriliste muutuste katalüsaatoriks (7). Jätkuvad väljakutsed Kuigi edusamme on tehtud, on meediakujunduses tõelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel endiselt märkimisväärseid probleeme. Meelelahutustööstuses domineerivad endiselt meessoost loojad, mille tulemuseks on mitmekülgsete perspektiivide puudumine lugude jutustamisel. Isegi kui erinevaid tegelasi kujutatakse, on nad sageli “sümboolsed”, kus nende kohalolu on pigem sümboolne kui sisuline, ilma sügavuse ja keerukuseta. Ka soorollid reklaamis on endiselt oluline probleem. Vaatamata mõningatele edusammudele tuginevad paljud reklaamid ikka veel vananenud soostereotüüpidele. Ajakirjas Journal of Advertising Research avaldatud uuringus leiti, et mehi kujutatakse reklaamides sagedamini autoriteetsetes rollides, samas kui naisi näidatakse sageli kodustes oludes või ihaldusobjektidena (8). Need kujutised tugevdavad jätkuvalt kahjulikke soonorme, mis näitab, et veel on palju tööd teha. Meediakujundus on oluline tegur sooliste normide ja ühiskondlike ootuste kujundamisel. Mõistes nende kujutiste mõju ja propageerides õiglasemaid kujutisi, saab ühiskond liikuda soolise võrdõiguslikkuse kaasavama mõistmise suunas, mis annab kõigile inimestele rohkem võimalusi. Jätkuv väljakutse seisneb meediakirjaoskuse edendamises ja sellise sisu edendamises, mis kajastab inimeste kogemuste keerukust ja mitmekesisust. Meedias soolise võrdõiguslikkuse kujutamise tulevikku kujundab tõenäoliselt jätkuv propageerimine ja meediatootmise jätkuv demokratiseerimine. Mida rohkem hääli vestlusse astub, seda enam on võimalik, et meedia kajastab soolise võrdõiguslikkuse kaasavamat ja õiglasemat mõistmist. Selle eesmärgi saavutamine nõuab siiski pidevaid jõupingutusi nii loojatelt, tarbijatelt kui ka huvikaitsjatelt. Allikad:

  • (1) https://www.studysmarter.co.uk/explanations/social-studies/the-media/representation-of-gender-in-the-media/
  • (2) https://www.mediasupport.org/the-crucial-role-of-media-in-achieving-gender-equality/
  • (3) Geena Davis Institute on Gender in Media. (2019). “See Jane Report.” Retrieved from seejane.org
  • (4) Santoniccolo, Fabrizio, et al. “Gender and media representations: A review of the literature on gender stereotypes, objectification and sexualization.” International journal of environmental research and public health 20.10 (2023): 5770. https://eavi.eu/gender-representations-in-media/
  • (5) American Psychological Association. (2017). “The impact of media use and screen time on children, adolescents, and families.” Retrieved from apa.org
  • (6) Millard, J. W., & Grant, P. R. (2006).
    “The Beauty Bias: Kas meediapiltide avalikustamine “ideaalsete” kehakujude kohta mõjutab naiste kehaga rahulolematust ja sallimatust ülekaaluliste isikute suhtes?”
    Journal of Social and Clinical Psychology, 25(5), 634-650.
    doi:10.1521/jscp.2006.25.5.634
  • (7) Eisend, M. (2019). “Gender Roles in Advertising: Measuring and Comparing Gender Stereotyping on Public and Private TV.” Journal of Advertising Research, 59(3), 285-295. doi:10.2501/JAR-2019-018